Esimesed avalikult esitletud amatöörfilmid tehti Eestis 1920-30-l aastatel. Need olid peamiselt turismifilmid ja kroonikad.
I vabariiklik amatöörfilmide ülevaatus toimus 1958.a. Tallinnas. Ülevaatuse peaorganisaatoriks oli stuudio “Tallinnfilm” filmioperaator, Eesti Kinoliidu poolne filmiamatööride juhendaja Evald Vaher (1921-1998). Parimateks filmideks osutusid Võru Pioneeride Maja “Kinožurnaal nr. 2” ning tallinlaste Konstantin Annikve “Maks Roosma” ja Ilo Auriku “Illikukud”. 1973-1981 aa. oli Kinoliidu poolne filmiamatööride juhendaja filmirežissöör Veljo Käsper (1930-1982), 1981-1984 aa. filmirežissöör Heino Pars.
Alates 1969.a. organiseeris vabariiklikke ülevaatusi Ametiühingute Nõukogu Kunstilise Isetegevuse Maja, 1975-1991 aa.- AÜN Filmiamatööride Klubi-laboratoorium, alates 1991.a. – sama aasta 20.aprillil AÜN Filmiamatööride Klubi-laboratooriumi õigusjärglasena asutatud Eesti Filmiamatööride Liit (lüh. EFL, ingl. Estonian Film Amateurs Union, sks. Verband der Filmamateure Estlands). 24.aprillil 1988.a. asutati Eesti Filmi- ja Videoamatööride Ühing. 23.novembril 1991.a. astus Eesti Filmiamatööride Liit UNESCO juures asuva Rahvusvahelise Mitteprofessionaalsete Kinematografistide Liidu (UNION INTERNATIONALE DU CINEMA NON PROFESSIONNEL, lüh. UNICA) liikmeks. Alates 2005 a. on UNICA nimi: Rahvusvaheline Filmiliit (UNION INTERNATIONALE DU CINEMA).
1970-80. aastatel esitati vabariiklikele ülevaatustele 60-80 filmi aastas. 1991 a. osales 49 filmi, 1992 - 50 f., 1993 - 30 f., 1994 - 28 f., 1995 - 27 f.,1996 - 27 f., 1997 - 65 f., 1998 - 57 f., 1999 - 57 f., 2000 - 87 f., 2001- 67 f., 2002 – 76 f., 2003 - 97 f., 2004 – 100 f., 2005 – 82, 2006 – 85, 2007 – 71, 2008 – 101, 2009 -73, 2010 – 97 ja 2011 – 85. Tõsielufilme oli 1991-2011 aa. 496, mängu- ja eksperimentaalfilme 647 ja animafilme 152.
1970., 1973., 1978., 1982., 1987., 1990., 1993.,1997. ja 2002. aa. toimusid Tallinnas Balti amatöörfilmide festivalid (neist viimased kaks Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani osalemisel avatuna). 1986.a. oli Tallinnas ülemaailmne UNICA 48. festival. 2001.a. korraldas Eesti Filmiamatööride Liit Tallinnas 63.ülemaailmse UNICA festivali. Mõlemad festivalid said väga kõrge hinnangu osaliseks.
Igal aastal on Eesti Filmiamatööride Liit korraldanud Eesti Vabariigi amatöörfilmide festivali. Viimastel aastatel on Eestis toimunud festivalide ring laienenud. Näiteks 2008/2011.aa. toimusid festivalid Narvas, Põlvas, Rakveres, Raplas, Palamusel, Tallinnas, Tartus, Jõhvis jm.
Eestis toimus viimastel aastatel . mitu rahvusvahelist harrastusfilmide festivali. Alates 2001.a. on stuudio „Meksvideo“ igal aastal Maardus/Tallinnas korraldanud rahvusvahelise festivali “Ennenägematu Film”(viimane oli 2011.a. juunis). Alates 2006.a. on stuudio „Rovesnik“ (Narva Laste Loomemaja) läbi viinud kolm rahvusvahelist festivali „Kustutage Valgus“ (viimane oli 2010. aprillis). Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus on alates 2008.a. igal aastal korraldanud rahvusvahelise festivali „Laterna Magica“ (viimane oli 2011. aprillis). Alates 2003.a. on Eesti Filmiamatööride Liit igal aastal Tallinnas läbi viinud rahvusvahelise amatöörfilmide festivali “Tallinn”. 2011.a osales 9. festivalil „Tallinn“ 168 filmi 23 riigist. Alates 2006.a. on festivalide “Tallinn“ raames igal aastal toimunud ka Põhjamaade festivalid; 2011.a. osales Põhjamaade festivalil 15 filmi 4 riigist.
1971 - 2011 aa. on Eesti filmitegijad ülemaailmsetel UNICA festivalidel võitnud 2 kuldmedalit (1992. a. Heido Jänes,”Harri”; 2010.a. Andrew Bond, „Vene suurus“), 4 hõbemedalit (1976. a. Jüri Varus ja Helgi Kukk, “Et kivid ei nutaks”; 2009.a. Martti Helde „Thibaut“; 2010.a. Vallo Toomla „Koolja“; 2011.a. Vallo Toomla “Elisabeth von Ungern Sternmeer“), 17 pronksmedalit (1983.a. Tõnu Aru ja Ülo Keedus, “Enne homset”; 1984.a. Tõnu Aru ja Ülo Keedus, “Poolõed”); 1987.a. Viktor Siilats, “Sepapoisid”; 1988.a. Lauri Aaspõllu ja Tõnis Lepik, “Mees paadis”; 1994.a. Igor Glazistov, “Kaks päeva ja kaks ööd ühe kunstniku elust”; 1995.a. Toomas Kukke ja Tõnu Aru, ”Vana tee”; 1996.a. Igor Glazistov, “Kivi ja vesi”; 2002.a. Daniel Müntinen, “Punapäine päikseloojang” ja Elen Lotman, “Homo Sapiens”; 2003.a. Kullar Viimne, “Quo vadis?”; 2004.a. Tanel Toom, “2.68”; 2005.a. Asko Kase, “Kooma”; 2006.a., Leeni Linna, “Personal Space”; 2007.a., Joosep Matjus, “Suvine dokumentaal”; 2009.a. Andrew Bond „Haaratus“; 2010.a. Katre Haav „Valel poolel“; 2011.a. Martti Helde “Külm on“), 1 eriauhinna (1971.a. Arnold Kiil ja Kalju Pruul, “Kapitulatsioon”), 2 eridiplomit (1985.a. Igor Jermišin, “Make up meile kõigile”; 2009.a. Fjodor Sychevskiji „Sanitaartehnik Potapovist“) ja 1 audiplomi (2011.a. Stella Salumaa „Elu kilukarbis“).
Erinevatel rahvusvahelistel festivalidel on Eesti filmiharrastajad aastatel 1960-2011 aa. võitnud 576 autasu ning 123 eridiplomit ja aukirja.
Alates 1992.a. on UNICA komitee andnud Eesti Filmiamatööride Liitu 13 UNICA Suurt kuldmedalit (Jaak Järvine, 1992; Tõnu Aru, 1999; Juri Meštšerjakov, 2000; Olev Viitmaa, 2001; Pjotr Perelmuter, 2002; Igor Glazistov, 2003; Stuudio “Noorfilm”, 2004; Aavo Kõiv, 2005; Heini Lepa, 2006 ; Raivo Manglus, 2007; Erich Mägi, 2008; Mikk Granström, 2009; Heido Jänes, 2010; Hans Vaisma, 2011).
Vt. artiklid filmiamatörism (ENE 3.köide, 1988) ja film ja kino, harrastusfilm
Vt. artiklid filmiamatörism (ENE 3.köide, 1988) ja film ja kino, harrastusfilm
(EE 11 kd., 2002).
Vt. “Eesti amatöörfilm I” (Jaak Järvine ja Kaarin Birkan, 102 lk., 1986.a); “Eesti amatöörfilm II (Jaak Järvine, 62 lk.,1997.a.), “Eesti amatöörfilm III” (Jaak Järvine, 140 lk., 2000.a.; raamatus on muuhulgas Eesti ajakirjanduses aastatel 1927-2000 ilmunud filmiamatörismialaste artiklite kommenteeritud loend), “Eesti amatöörfilm IV” (Jaak Järvine, 66 lk., 2003.a.). “Vzgljad v proshloje” („Vaade minevikku“) - ülevaade filmiharrastuse ajaloost endises NSV Liidus ja Balti riikides” (Jaak Järvine, 546 lk., vene k., 2005.a.); “Eesti amatöörfilm V” (Jaak Järvine, 171 lk., 2012.a.).
10507 Tallinna Postkontor, Narva mnt.1, Box 3567, Tallinn
tel. 6484 974, 55924240
e-mail: jaak.jarvine@mail.ee