ajalugu

Eesti filmiamatörismi ajaloost

Esimesed avalikult esitletud amatöörfilmid tehti Eestis 1920-30-l aastatel. Need olid peamiselt turismifilmid ja kroonikad.

I vabariiklik amatöörfilmide ülevaatus toimus 1958.a. Tallinnas. Ülevaatuse peaorganisaatoriks oli stuudio “Tallinnfilm” filmioperaator, Eesti Kinoliidu poolne filmiamatööride juhendaja Evald Vaher (1921-1998). Parimateks filmideks osutusid Võru Pioneeride Maja “Kinožurnaal nr. 2” ning tallinlaste Konstantin Annikve “Maks Roosma” ja Ilo Auriku “Illikukud”. 1973-1981 aa. oli Kinoliidu poolne filmiamatööride juhendaja filmirežissöör Veljo Käsper (1930-1982), 1981-1984 aa. filmirežissöör Heino Pars.

Alates 1969.a. organiseeris vabariiklikke ülevaatusi Ametiühingute Nõukogu Kunstilise Isetegevuse Maja, 1975-1991 aa.- AÜN Filmiamatööride Klubi-laboratoorium, alates 1991.a. – sama aasta 20.aprillil AÜN Filmiamatööride Klubi-laboratooriumi õigusjärglasena asutatud Eesti Filmiamatööride Liit.( lüh. EFL, ingl. Estonian Film Amateurs Union, sks. Verband der Filmamateure Estlands). 1991.a. astus EFL UNESCO juures asuva Rahvusvahelise Mitteprofessionaalsete Kinematografistide Liidu (UNION INTERNATIONALE DU CINEMA NON PROFESSIONNEL, lüh. UNICA) liikmeks. Alates 2005 a. on UNICA nimi: Rahvusvaheline Kinoliit (UNION INTERNATIONALE DU CINEMA).

1970-80. aastatel esitati vabariiklikele ülevaatustele 60-80 filmi aastas. 1991 a. osales 49 filmi, 1992 - 50 f., 1993 - 30 f., 1994 - 28 f., 1995 - 27 f.,1996 - 27 f., 1997 - 65 f., 1998 - 57 f., 1999 - 57 f., 2000 - 87 f., 2001- 67 f., 2002 – 76 f., 2003 - 97 f., 2004 – 100 f., 2005 – 82, 2006 - 85 ja 2007 – 71. Tõsielufilme oli 1991-2006 aa .420, mängu- ja eksperimentaalfilme 449 ja animafilme 95.

1970., 1973., 1978., 1982., 1987., 1990., 1993.,1997. ja 2002. aa. toimusid Tallinnas Balti amatöörfilmide festivalid (neist viimased kaks Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani osalemisel avatuna). 1986.a. oli Tallinnas ülemaailmne UNICA 48. festival. 2001.a. korraldas Eesti Filmiamatööride Liit Tallinnas 63.ülemaailmse UNICA festivali. Mõlemad festivalid said väga kõrge hinnangu osaliseks.

Igal aastal toimuvad Eesti Vabariigi amatöörfilmide festivalid. Viimastel aastatel on Eestis toimunud festivalide ring laienenud. Näiteks 2006.a. toimusid festivalid Haapsalus, Narvas, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Sillamäel, Tallinnas, Tartus jm. Alates 2001.a. on Maardus igal aastal toimunud rahvusvaheline festival “Ennenägematu Film”.

Alates 2003.a. on igal aastal Tallinnas läbi viidud rahvusvaheline amatöörfilmide festival “Tallinn”. 2007.a osales sellel festivalil 198 filmi 29 riigist. Festivalide “Tallinn`2006” ja “Tallinn”`2007 raames toimusid ka Põhjamaade festivalid.

1971 - 2007 aa. on Eesti filmiharrastajad UNICA festivalidel võitnud 1 kuldmedali (1992. a. Heido Jänes,”Harri”), 1 hõbemedali (1976. a. Jüri Varus ja Helgi Kukk, “Et kivid ei nutaks”), 14 pronksmedalit (1983.a. Tõnu Aru ja Ülo Keedus, “Enne homset”; 1984.a. Tõnu Aru ja Ülo Keedus, “Poolõed”); 1987.a. Viktor Siilats, “Sepapoisid”; 1988.a. Lauri Aaspõllu ja Tõnis Lepik, “Mees paadis”; 1994.a. Igor Glazistov, “Kaks päeva ja kaks ööd ühe kunstniku elust”; 1995.a. Toomas Kukke ja Tõnu Aru, ”Vana tee”; 1996.a. Igor Glazistov, “Kivi ja vesi”; 2002.a. Daniel Müntinen, “Punapäine päikseloojang” ja Elen Lotman, “Homo Sapiens”; 2003.a. Kullar Viimne, “Quo vadis?”; 2004.a. Tanel Toom, “2.68”; 2005.a. Asko Kase, “Kooma”; 2006.a., Leeni Linna, “Personal Space”; 2007.a., Joosep Matjus, “Suvine dokumentaal” ),1 eriauhinna (1971.a. Arnold Kiil ja Kalju Pruul, “Kapitulatsioon”) ja 1 eridiplomi (1985.a. Igor Jermišin, “Make up meile kõigile”). Teenete eest filmiharrastuse arendamisel on UNICA komitee Eestile andnud UNICA 10 suurt kuldmedalit (1992.a. ja 1998-2007 aa. ). Teistel rahvusvahelistel festivalidel aastatel 1960-2006 aa. on Eesti filmiharrastajad võitnud 416 autasu ja 85 eridiplomit.

Vt. artiklid filmiamatörism (ENE 3.köide, 1988) ja film ja kino, harrastusfilm

(EE 11 kd., 2002).

Vt. “Eesti amatöörfilm I” (Jaak Järvine ja Kaarin Birkan, 102 lk., 1986.a); “Eesti amatöörfilm II (Jaak Järvine, 62 lk.,1997.a.), “Eesti amatöörfilm III” (Jaak Järvine, 140 lk., 2000.a.; raamatus on muuhulgas Eesti ajakirjanduses aastatel 1927-2000 ilmunud filmiamatörismialaste artiklite kommenteeritud loend), “Eesti amatöörfilm IV” (Jaak Järvine, 66 lk., 2003.a.). “Vzgljad v proshloje” (Vaade minevikku) - lühiülevaade filmiharrastuse ajaloost endises NSV Liidus ja Balti riikides” (Jaak Järvine, 546 lk., vene k., 2005.a.).