Lühiülevaade Eesti filmiamatörismi ajaloost

Esimesed avalikult esitletud amatöörfilmid tehti Eestis 1920-30-l aastatel. Need olid peamiselt turismifilmid ja kroonikad.
I vabariiklik amatöörfilmide ülevaatus toimus 1958.a. Tallinnas. Ülevaatuse peaorganisaatoriks oli stuudio “Tallinnfilm” filmioperaator, Eesti Kinoliidu poolne filmiamatööride juhendaja Evald Vaher (1921-1998). Parimateks filmideks osutusid Võru Pioneeride Maja “Kinožurnaal nr. 2” ning tallinlaste Konstantin Annikve “Maks Roosma” ja Ilo Auriku “Illikukud”. 1973-1981 aa. oli Kinoliidu poolne filmiamatööride juhendaja filmirežissöör Veljo Käsper (1930-1982), 1981-1984 aa. filmirežissöör Heino Pars, 1984 a.- filmireˇžissöör Jüri Müür, 1984-1986 aa. - stuudio „Tallinnfilm“ vanemtoimetaja Tiina Lokk, 1986.a. - filmirežissöör Mihkel Ratas. Alates 1969.a. organiseeris vabariiklikke ülevaatusi Ametiühingute Nõukogu Kunstilise Isetegevuse Maja, 1975-1991 aa.- AÜN Filmiamatööride Klubi-laboratoorium, alates 1991.a. – sama aasta 20.aprillil AÜN Filmiamatööride Klubi-laboratooriumi õigusjärglasena asutatud Eesti Filmiamatööride Liit (lüh. EFL, ingl. Estonian Film Amateurs Union, sks. Verband der Filmamateure Estlands). 24.aprillil 1988.a. asutati Eesti Filmi- ja Videoamatööride Ühing. 23.novembril 1991.a. astus Eesti Filmiamatööride Liit UNESCO juures asuva Rahvusvahelise Mitteprofessionaalsete Kinematografistide Liidu (UNION INTERNATIONALE DU CINEMA NON PROFESSIONNEL, lüh. UNICA) liikmeks. Alates 2005 a. on UNICA nimi: Rahvusvaheline Filmiliit (UNION INTERNATIONALE DU CINEMA).
1970-80. aastatel esitati vabariiklikele ülevaatustele 60-80 filmi aastas. 1991 a. osales 49 filmi, 1992 - 50 f., 1993 - 30 f., 1994 - 28 f., 1995 - 27 f.,1996 - 27 f., 1997 - 65 f., 1998 - 57 f., 1999 - 57 f., 2000 - 87 f., 2001- 67 f., 2002 – 76 f., 2003 - 97 f., 2004 – 100 f., 2005 – 82, 2006 – 85, f. 2007 – 71 f., 2008 – 101 f., 2009 -73 f., 2010 – 97 f., 2011 – 85 f. , 2012 – 62 f., 2013.a. -55 f., 2014.a.- 52 f., 2015.a. - 90 f., 2016.a. - 78). Tõsielufilme oli 1991-2016 aa. 592, mängu- ja eksperimentaalfilme 836 ja animafilme 200.
1970., 1973., 1978., 1982., 1987., 1990., 1993.,1997. ja 2002. aa. toimusid Tallinnas Balti amatöörfilmide festivalid (neist viimased kaks Norra, Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Taani osalemisel avatuna). 1986.a. oli Tallinnas ülemaailmne UNICA 48. festival. 2001.a. korraldas Eesti Filmiamatööride Liit Tallinnas 63.ülemaailmse UNICA festivali. Mõlemad festivalid said väga kõrge hinnangu osaliseks.
Igal aastal on Eesti Filmiamatööride Liit korraldanud Eesti Vabariigi amatöörfilmide festivali. Viimastel aastatel on Eestis toimunud festivalide ring laienenud. Näiteks 2008/2014.aa. toimusid festivalid Narvas, Põlvas, Rakveres, Raplas, Palamusel, Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Sauel, Nõos jm.
Eestis toimus viimastel aastatel mitu rahvusvahelist harrastusfilmide festivali. Alates 2001.a. on stuudio „Meksvideo“ igal aastal Maardus/Tallinnas korraldanud rahvusvahelise festivali “Ennenägematu Film”(viimane oli 2016.a. juunis). Alates 2006.a. on stuudio „Rovesnik“ (Narva Laste Loomemaja) läbi viinud neli rahvusvahelist festivali „Kustutage Valgus“ (viimane oli 2016. aprillis). Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus on alates 2008.a. igal aastal korraldanud rahvusvahelise festivali „Laterna Magica“ (viimane oli 2016. aprillis). Alates 2003.a. on Eesti Filmiamatööride Liit igal aastal Tallinnas läbi viinud rahvusvahelise amatöörfilmide festivali “Tallinn”. 2016.a osales 14. festivalil „Tallinn“ 116 filmi 16 riigist. Aastatel 2006- 2013 a. toimusid festivalide “Tallinn“ raames igal aastal ka Põhjamaade festivalid; 2013.a. osales Põhjamaade festivalil 19 filmi 4 riigist.
1971 - 2016 aa. on Eesti filmitegijad ülemaailmsetel UNICA festivalidel võitnud : eriauhind festivali parima filmi eest – 2016.a., Maria Reinup „Mai“; 4 kuldmedalit (1992. a. Heido Jänes,”Harri”; 2010.a. Andrew Bond, „Vene suurus“: 2012.a. Monika Siimets, „Aeg ei peatu“; 2016.a. Maria Reinup, „Mai“), 6 hõbemedalit (1976. a. Jüri Varus ja Helgi Kukk, “Et kivid ei nutaks”; 2009.a. Martti Helde „Thibaut“; 2010.a. Vallo Toomla „Koolja“; 2011.a. Vallo Toomla “Elisabeth von Ungern Sternmeer“; 2012.a. Anna Hints, „Sein“; 2015.a. Ivan Pavljutškov „Ivanipäev“), 24 pronksmedalit (1983.a. Tõnu Aru ja Ülo Keedus, “Enne homset”; 1984.a. Tõnu Aru ja Ülo Keedus, “Poolõed”); 1987.a. Viktor Siilats, “Sepapoisid”; 1988.a. Lauri Aaspõllu ja Tõnis Lepik, “Mees paadis”; 1994.a. Igor Glazistov, “Kaks päeva ja kaks ööd ühe kunstniku elust”; 1995.a. Toomas Kukke ja Tõnu Aru, ”Vana tee”; 1996.a. Igor Glazistov, “Kivi ja vesi”; 2002.a. Daniel Müntinen, “Punapäine päikseloojang” ja Elen Lotman, “Homo Sapiens”; 2003.a. Kullar Viimne, “Quo vadis?”; 2004.a. Tanel Toom, “2.68”; 2005.a. Asko Kase, “Kooma”; 2006.a., Leeni Linna, “Personal Space”; 2007.a., Joosep Matjus, “Suvine dokumentaal”; 2009.a. Andrew Bond „Haaratus“; 2010.a. Katre Haav „Valel poolel“; 2011.a. Martti Helde “Külm on“ ; 2013.a. Anna Hints „Vaba maa“; 2013.a.,Tarvi Roos „Momendid“); 2014.a. Anna Hints „Õnne manifest“, 2014.a. Margus Paju „Kaastundeavaldus“, 2014.a. Nele Kirsipuu „Võlutari leivapätsid“;2015.a. Rein Zobel „Äge“, Anu-Laura Tuttelberg „Kärbeste veski“); 2016.a. Tõnis Pill „Kontrapunkt“; Meel Paliale „Kui tuleb päev“), 1 eriauhinna (1971.a. Arnold Kiil ja Kalju Pruul, “Kapitulatsioon”), 2 eridiplomit (1985.a. Igor Jermišin, “Make up meile kõigile”; 2009.a. Fjodor Sychevskiji „Sanitaartehnik Potapovist“) ja 6 audiplomit (2011.a. Stella Salumaa „Elu kilukarbis“;  2013. a.  Dmitry Domoskanov „Viimased 12“; 2014.a. Norman Tamkivi „Unejuttu“; 2015.a. Dmitri Domoskanov „Elu ja surma vahel“_ 2016.a. Dmitry Domoskanov „Algus“; Aleksandr Petra, Timofei Gluhhov; Sergei Markovitš, Veronika Solovjova „ Ei saba ega soomuseid“).
Erinevatel rahvusvahelistel festivalidel on Eesti filmiharrastajad aastatel 1960-2016 aa. võitnud 899 autasu ning 174 eri- või audiplomit ja aukirja.
Alates 1992.a. on UNICA komitee andnud Eesti Filmiamatööride Liitu 14 UNICA Suurt kuldmedalit (Jaak Järvine, 1992; Tõnu Aru, 1999; Juri Meštšerjakov, 2000; Olev Viitmaa, 2001; Pjotr Perelmuter, 2002; Igor Glazistov, 2003; Stuudio “Noorfilm”, 2004; Aavo Kõiv, 2005; Heini Lepa, 2006 ; Raivo Manglus, 2007; Erich Mägi, 2008; Mikk Granström, 2009; Heido Jänes, 2010; Hans Vaisma, 2011; Marina Naaber, 2012: Agnia Dorovatovskaja, 2013; Väino Valdmann, 2014; Eve Ester, 2015.a.; Stuudio „Meksvideo“ 2016.a.
Vt. artiklid filmiamatörism (ENE 3.köide, 1988) ja film ja kino, harrastusfilm
Vt. artiklid filmiamatörism (ENE 3.köide, 1988) ja film ja kino, harrastusfilm
(EE 11 kd., 2002).
Vt. “Eesti amatöörfilm I” (Jaak Järvine ja Kaarin Birkan, 102 lk., 1986.a); “Eesti amatöörfilm II (Jaak Järvine, 62 lk.,1997.a.), “Eesti amatöörfilm III” (Jaak Järvine, 140 lk., 2000.a.; raamatus on muuhulgas Eesti ajakirjanduses aastatel 1927-2000 ilmunud filmiamatörismialaste artiklite kommenteeritud loend), “Eesti amatöörfilm IV” (Jaak Järvine, 66 lk., 2003.a.), „Eesti amatöörfilm V“ (Jaak Järvine, 172 lk. 2011), “Vzgljad v proshloje” („Vaade minevikku“) - ülevaade filmiharrastuse ajaloost endises NSV Liidus ja Balti riikides” (Jaak Järvine, 546 lk., vene k., 2005.a.).
EestiMittekommertslike Filmide Autorite Liit
tel. 6484974, 55924240

e-mail: jaak.jarvine@mail.ee